teguritkasutades, eelkõige oli see mõeldud kurjategijate kindlaksmääramisel. Aja möödudes sai sõrmejälgede võtmine rahvusvaheliseks meetodiks politseitöös ja on kuntänapäevani peamiselt kasutatav meetod isiku tuvastamiseks, nüüd küll juba automatiseeritult. Nüüdne teadus on arenenud nii kaugele, et mõningate masinate abil on võimalik kindlaks teha, kas tegemist on elava inimese sõrmejäljega või mitte. Üks levinumaid sõrmejälje tuvastamise meetodeid on mahtuvuslikul sensoril põhinev, kus andur detekteerib elektrivälja sõrme joonte ja süvendite ning anduri pinna vahel. Võrreldes mitmete teiste tuvastamise vahenditega võimaldab selline andur kõrgemat turvalisust ja kasutamise lihtsust.Sõrmejälje tuvastamine:Tugevused: Kõige laialdasemalt levinud tehnoloogia. Kõrge täpsusega tõestatud tehnoloogia.Võimalus registreerida mitmeid sõrmi. Laiaulatuslik paigaldamine keskkonda.Piirangud: Seadme täpsust võivad
kihti. See saab võimalikuks tänu plaadi laengu pidevale muutumisele, mis aga toimub vaid vahelduvvoolu korral. Seega avaldab kondensaator laadivale voolule takistust. Kondensaatori takistus vahelduvvoolule on seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahtuvus C. 1 XC = C Ka puhtalt mahtuvuslikul takistusel energiat soojusena ei vabane. Pinge kasvu käigus salvestab kondensaator energiat ning pinge kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Jääb alati faasis maha see suurus, mis määrab energiat. 8
Sünkroonmasinas sõltub ankrureaktsiooni mõju koormuse suurusest ja koormuse iseloomust Sünkroonmasinad töötavad tavaliselt segakoormusega (tegev induktiivne või tegev mahtuvuslik) Elektrimasinad loeng VIII (Sünkroongeneraatorid) Ankrureaktsioon ·Segakoormusel on staatorivool Ý1 nihutatud emj. 0 suhtes nurga võrra, mille väärtus on vahemikus 0 < < ± 90° ·Induktiivsel koormusel (a) jääb vektor a vektorist 0 nurga 0 < < 90° võrra maha ·Mahtuvuslikul koormusel (b) on vektor a vektorist 0 nurga 0 < < 90° võrra ees ·a lahutub pikikomponendiks ad ja ristkomponendiks Faq ·Ristkomponent aq on võrdeline koormusvoolu tegevkomponendiga Ýq = Ý1 cos ·Pikikomponent ad on võrdeline koormusvoolu ebakomponendiga Ýd = Ý1 sin ·Kui Ýd jääb 0 ajaliselt maha (tegev induktiivne koormus), siis ad demagneedib generaatori ·Kui Ýd läheb 0 ajaliselt ette (tegev mahtuvuslik koormus), siis ad magneedib generaatori
Laetud osakeste kogunemisel ühele plaadile tugevneb selle plaadi poolt tekitatav elektriväli teise plaadi asukohas. Välja mõjul hakkavad laengukandjat liikuma ka teisel pool mittejuhtivat kihti. See saab võimalikuks tänu plaadi laengu pidevale muutumisele, mis aga toimub vaid vahelduvvoolu korral. Seega avaldab kondensaator laadivale voolule takistust. Kondensaatori takistus vahelduvvoolule on seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahtuvus C. Ka puhtalt mahtuvuslikul takistusel energiat soojusena ei vabane. Pinge kasvu käigus salvestab kondensaator energiat ning pinge kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Kokkuvõte Sell poolaastal käsitlesime elektri ja magnetismi teemasid. Minu meelest oli õpitu huvitav ja sain tänu sellele palju uut teada. Samas ei olnud need lihtsad teemad.
ahela vool on faasis selle ahela klemmipingega, s.o ahel tervikuna võetult käitub nagu aktiivtakistus. Kui ahelas, mis sisaldab reaktiivtakistusi, on vool pingega faasis, siis esineb resonant Resonants RLCjadaahelas Jadaahelas on reaktiivtakistus induktiivtakistuse ja mahtuvusliku takistuse vahe. Resonants tekib ahelas, kui 2LC = 1. Resonantsi olukorras on ahela takistus vähim ja vool suurim. Pinged induktiivtakistusel ja mahtuvuslikul takistusel võivad olla suuremad kui ahela klemmipinge. Jadaahelas tekkivat resonatsi nimetataksegi pingeresonatsiks. Resonatsi korral jadaühenduse juhtimil magnetväli ja elektriväli vahetavad pidevalt vastastikku energiat. Resonants GLCrööpahelas Rööpahelas on reaktiivjuhtivu induktiivjuhtivuse ja mahtuvusliku juhtivuse vahe. Resonants tekib ahelas, kui 2LC = 1
annaabi.ee 
