Kuressaare Piiskopilinnus
Alates 14. sajandi lõpust saab Kuressaare linnus peamiseks Saare-Lääne piiskoppide
residentsiks, milleks alguses oli Vana-Pärnu linnus ning selle hävitamise järel leedulaste poolt
aastal 1263 Haapsalu. Vene-Liivi sõja puhkemisel 1558. aastal müüs piiskop J. Von
Monikhusen, kes aimas ette Vana-Liivi konföderatsiooni lõppu, oma valduses olevad maa-
alad aastal 1559 Taani kuningale Frederik Teisele. Viimane andis need edasi oma vennale
hertsog Mahnusele tasuks saadud Schleswig-Holsteini eest.
Selle tehingu kaudu langesid Saaremaa piiskopile kuulunud alad Taani valitsuse alla ja
Kuressaare linnus muutus Taani asehalduri residentsiks. Nii taani kui ka rootsi valitsuse ajal
püsis hoone muutmata. Linnus sai kannatada sõjategevuses 18. sajandi algul, mil osaliselt
hävisid ülemised korrused ja ,,Pika Hermanni" torni ülemine osa.
Linnust on 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kasutatud viljalaona, kusjuures on
annaabi.ee 
