10 aastat enne tema surma kanti ette tema 7s sümfoonia, mille järel said tuntuks ka tema varasemad sümfooniad. Terve elu vaeselt elanud Bruckner sai õppejõu koha Viini muusikakõrgkoolis. Inimesena oli ta usklik, tagasihoidlik. Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949 Ta oli saksa helilooja ja dirigent. Peazanriteks olid sümfooniline poeem ja ooper
väikest klaveripala. Juulis 1911 lõpetab Schönberg pühendusega Gustav Mahlerile oma eelmisel aastal alustatud teoreetilise peateose "Harmooniaõpetus". Aprillis 1915 dirigeerib Viinis Beethoveni IX Sümfooniat. Septembris 1917 saab kutse armeesse. Detsembris 1917 vabastatakse füüsilise kõlbmatuse tõttu lõplikult armeest. 1918. aastal asutab Muusikaliste Eriettekannete Ühingu, mille eesmärgiks oli iga nädal kanda oma liikmetele ette muusikateoseid Mahlerist tänapäevani. 1919. aastal saavad Schönbergi õpilasteks Hanns Eisler, Rudolf Kolisch ja Karl Rankl. Samal aastal kirjutab artiklid Adolf Loosi poolt välja antavale kogumikule "Juhised Kunstide Valitsusele" ja Willem Mengelbergi mälestusraamatule. 1920 Külastab esimest Mahleri Festivali Hollandis. Dirigerib Amsterdamis ja nimetatakse Rahvusvahelise Mahleri Liidu presidendiks ja peab kompositsioonikursusi. 1925. aastal kutsutakse Schönberg eelmisel aastal surnud Ferruccio Busoni
annaabi.ee 
