nähtav. 2. Püsikoed A. juhtkoed paiknevad juhtkimbus. 2 põhitüüpi sooned ja sõeltorud, vastavalt juhtkimbu puidu- ja niineosas (puu tüves puidus ja koore elusas osas). Sooni mööda liigub vesi ja vees lahustunud (eelkõige mineraal-) ained üles, sõeltorusid mööda orgaanilised ained ja vesi lehtedest alla (juurtesse) ja mujale suundadesse, kuhu vaja. Sammaldel nõrgalt areneud või puudub. Mahlavool kevadel, kui lehtedes veel taim ei kasuta vett (enne pungade puhkemist) esineb osadel taimedel juurerõhu tulemusena mahlavool puiduosast (kased, vahtrad, pähklipuud). Selline mahl on suhteliselt vähese suhkrusisaldusega. Esineb ka mahlavoolu juhtlimbu niineosast (mitmetel palmidel, agaavidel õisikuraost) selline mahl on palju magusam ja enamkasutatav. B. tugikoed tugevakestalistest rakkudest
Lähitransport Lühikesed vahemaad. Suund ülespoole.Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imema. See jõud kandub edasi naaberrakkudei kuni lehti läbivate soonteni. Juurerõhk tekib varuainete hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse kontsentratsiooni tagajärjel. Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga transpiratsiooni korral tekib soontes ülerõhk ilmseb võrse või juure lõikepinnalt väljuv mahlavool floeemimahlavool üheidulistel, ksüleemimahlavool madala suhkrusisaldusega taimedel (nt kask). Gutatsioon vee eritumine lehest tilkadena. Kõrge (100%) õhuniiskuse korral lakkab transpiratsioon ja asenele astub gutatsioon. Toimub veelõhede kaudu. II ELU - AINE JA ENERGIAVAHETUS IIa MINERAALNE TOITUMINE 1. Mineraalsete toiteelementide jaotused. Taimede orgaanilise massi kuivaine: 45% C, 42% O, 6,5% H, 1,5% N. Anorgaanilised
annaabi.ee 
