Metsade sääst
(Viires,1975).
Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval
Mäha hankimine ja puude mahlatamine on Eestis toimunud alati nii väikeses ulatuses,
et nad metsade looduslikule mitmekesisusele märgatavat mõju pole avaldanud.
Teise Maailmasõja ajal, 1942.-43. aastal katsetati Eestis kase ja vahtra mahla
tööndusliku kogumise ja kasutamise võimalusi. Katsete tulemusel selgus, et vahtra
mahla jooks algab tavaliselt märtsis, 2 nädalat enne kase mahlajooksu algust.
Mahlatoodang oli ühel ligi 1-meetrise tüve ümbermõõduga puul ühe päeva jooksul
keskmiselt 1 liiter ja hooaja jooksul 20 liitrit . Ühe sellise puu mahlast saadi
aurutamisel keskmiselt 0,6 liitrit siirupit ja sellest omakorda 0,4 kg suhkrut.
Võrdlevaid uurimusi tehti ka kasemahlaga. Ühelt sama suurelt arukaselt saadi mahla
hooaja jooksul märksa rohkem kui vahtralt, keskmiselt 200 liitrit. Arukase mahla
suhkrusisaldus oli keskmiselt 3 korda väiksem kui vahtramahlal. Ühelt 1 m tüve
annaabi.ee 
