Vereurmarohi
Kui mürgine mahl aga
kõhtu satub, siis võib tekkida raskem mürgistus koos mao ja maksa valude ning iiveldusega. Selline
asi võib juhtuda väikelaste puhul, kes on harjunud kõike hammastega proovima. Õnneks on
vereurmarohu mahlal siiski hoiatavalt ja peletavalt vastik lõhn. Ettevaatust ka mahla silma
sattumise suhtes: kui vigastatud oksale vastu minna, siis võib viimane mõne teise oksa või lehe
tagant valla pääseda ja mürgine mahlatilk lendab teadmata suunas.
Tugevalt sööbiva ainena on teda ammusest ajast kasutatud mitmete nahahaiguste raviks.
Vereurmarohu vaenlased on eelkõige soolatüükad, kuid ka konnasilmad, sammaspool, käsnad ja
isegi sügelised. Seejuures tuleb toime saavutamiseks panna mahla haigele kohale korduvalt. Näiteks
soolatüükale pannes värvub see peagi mustaks ja mõõtmed mõne päeva jooksul vähenema.
Allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral on tehtud vereurmarohu vanne