Metsade sääst
Arukase mahla
suhkrusisaldus oli keskmiselt 3 korda väiksem kui vahtramahlal. Ühelt 1 m tüve
ümbermõõduga puu mahlast saadi keskmiselt 2 kg siirupit ja 1,3 kg suhkrut.
Kokkuvõttes selgus, et majanduslikult ei tasu töönduslik puude mahla kogumine ning
sellest suhkru valmistamine end ära.
Sõjajärgsetel aastatel on kase mahla siiski töönduslikult kogutud. 1970. 80-ndatel
aastatel koguti Eesti metskondades keskmiselt 500 tonni kasemahla aastas.
Mahlatamisele kuulusid lõppraie eelsed kaasikud. Mahla kasutas peamiselt
toiduainete tööstus. Mahl villiti pudelitesse või purkidesse suhkruga veidi
magusamaks tehtuna või segus teiste mahladega. Viimastel aastatel on vähesel määral
Eestist kasemahla varunud mõned väikesed välisfirmad. Nendest näiteks üks Itaalia
päritolu firma on oma kodumaal turustanud Eesti kasemahla ehedana apteekides kui
karget ja tervistavat Põhjala metsade nestet. Võimalik, et mingil sellelaadsel Eesti
annaabi.ee 
