Metsade sääst
Enamus kogutud kasemahlast joodi ära kohe kevadel. Siiski säilitati suur osa sellest
vähemalt heinaajani juunikuus. Säilitamiseks pandi kasemahl keldrisse ning puistati
mahla siise ka vahel leivakoorukesi. Mahl läks kergelt käärima ning oli heinaajal
suurepärane janukustutaja.
Vahtramahl on kasemahlast keskmiselt ligi 3 korda magusam. Ka seda koguti
peamiselt kodulähedastelt puudelt. Kuna vahtraid oli suhteliselt vähe, polnud ka
nende mahlatamisel olulist tähtsust.
Mähka on vanarahvas võtnud peamiselt kaselt, lepalt ja pärnalt. Kase ja lepa mähka
sõid peamiselt lapsed ajaviite maiusena kevadeti karjas olles. Lepa mähk määrinud
nende näod punasekirjuks (Loorits, 1940). Kase mäha hankimine rikkunud tihti noori
ilusaid puid. Pärnamähka kasutati peamiselt ravimina, näiteks kompresside tegemisel
põletushaavade puhul. Männimäha ulatuslikku kogumist näljaajal nn. petuleiva