Filosoofia
imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse
selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine
1889. aasta algul. Tal diagnoositakse progresseeruv paralüüs ning mõtleja kuhtus perekonna hoole all.
Vaatamata stiilirevolutsioonile filosoofia kirjutamisel, mahlakatele väljaütlemistele ning pidevale enesereklaamile
ei võtnud kaasaeg Nietzschet filosoofina tõsiselt. Kui oletada, et Nietzsche oli prohvet, siis pole selles midagi
imelikku -- prohvetid kuuluvad tulevikule.
Postuumne tõlgitsusorgia
Nietzsche ise aitas paljuski oma vääritimõistmisele kaasa. Ta ei soostunud filosofeerima ratsionaalse diskursuse
raames, liikuma rangelt eeldustelt järeldustele püüdes seejuures end täpselt ja selgelt väljendada. Säärane
annaabi.ee 
