tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis oldi tuleviku suhtes optimistlikud, kuni nõukogude aeg tõi teise venestamislaine. Kuigi tookord osutus hirm suuresti alusetuks, väheneb eestikeelsete sõnade osakaal meie sõnavaras pidevalt. President Toomas Hendrik Ilves on olnud aktiivne mahitama inimesi välja mõtlema uusi sõnu. 2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur". Paarile sõnale eestipärase vaste otsimisest aga ei piisa, et peatada massiivset võõrsõnade sissetungi. Inimühiskond ja tehnoloogia arenevad lihtsalt liiga kiiresti, et keel suudaks nendega kaasas käia. Oskuskeel põhineb peaaegu eksklusiivselt võõrsõnadel. Probleemi süvendab
Eksotism rahvuslik sõna Lige- märg Selmet selle asemel et Ekspressiivne ilmekas Luider kõhn Selve iseteenindus Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon õpetatus Maika särgik Sentimentaalsus Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik Fiiling tunnetus Meede abinõu Spontaanne iseeneslik