A.dumas Kolm musketäri terve raamat
vaevalt uskuda seda, mida ta nägi ja kuulis. Ta arvas end olevat sattunud mõnda neist
fantastilistest seiklustest, mida võib näha vaid unes.
Ta sööstis mileedi poole, alludes sellisele külgetõmbe-jõule, nagu magnet avaldab
rauale.
398
Uks sulgus nende taga.
Ketty sööstis omakorda ukse juurde.
Armukadedus, viha, solvatud uhkus -- kõik kired, mis möllavad armunud naise
südames -- tõukasid teda paljastamisele; aga kui ta oleks tunnistanud, et võttis osa
sellisest mahhinatsioonist, oleks ta kadunud ja kõigele lisaks jääks ta lõplikult ilma
d'Artagnanist. See mõte oma armastusele manitses teda taluma viimast ohvrit.
D'Artagnan omalt poolt oli jõudnud kõikide oma soovide tipule: temas ei armastatud
enam võistlejat, näis, et armastati teda ennast. Salajane hääl ta südame põhjas küll ütles,
et ta oli vaid kättemaksuvahend, keda silitati lootuses, et ta tapab, kuid uhkus,
enesearmastus ning hullus sundisid seda häält vaikima, lämmatasid selle sosina. Ja