● Väiksem saak, kuna töö tehakse käsitsi ● Tervislikum, sest ei kasutata potentsiaalselt ohtlikuid aineid Loomakasvatus ● Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume. ● Loomi toidetakse mahesöödaga. ● Peamine eesmärk on loomade heaolu. Eestis ● Alustati sellega tegelemisega 1989. aastal ● Mahepõllumajanduse seadus ● 1999. aastal võeti kasutusele riiklik mahemärk (vt pilt) ● Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja Mahepõllunduse Kasu ● Muld ja vesi hoitakse reostusest puhtana ● Aitab hoida loodusliku ökosüsteemi (kemikaalide vabaI) ● Aitab hoida bioloogilist mitmekesisust (kemikaalide vaba) ● Aitab võidelda globaalse soojenemise vastu (lokaalne turg) ● Ei erodeeri mulda Mahepõllunduse puudused ● Väiksem saagikus ● Tunduvalt kallim valmistoodang ● Suurem oht, et saak kannab edasi haigusi ● Halb säilivus ● Vähene, hooajaline kättesaadavus
Antud tehingu puhul on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 2 p 2) 12. Hüvitis tee ehitamise jaoks sundvõõrandatud maatüki eest Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 3 13. Vallavalitsuselt saadud rahaline preemia ja SPA-hotelli kinkekaart kauni kodu konkursi võitjale Preemia näol ei ole tegemist käibega, seega ei ole see ka käibemaksuga maksustatav. Küll aga tekib TuMS § 12 lg 1 p 7 ja TuMS § 19 lg 2 alusel tulumaksu maksmise kohustus. 14. PRIA-lt saadud pindalatoetus ja mahetootja toetus PRIA toetuse puhul ei ole tegemist käibega. KMS § 4 lg 1 on välja toodud nimekiri tehingutest ja toimingutest, mida peetakse käibeks. Seega ei rakendu käibemaks. 15. EAS-ilt saadud toetus konverentsiruumide ja bussiparkla ehitamiseks 16. Turistide majutus talus Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu määr 9% (KMS § 15 lg 2 p 4). 17. Telkimisplatsi rent turistidele
on kasutusele võtnud kahjurite esinemise, toitainete ja vee puuduse jms korral. Mahepõllumajanduses lähtutakse aga ökoloogilisest printsiibist, et mida keerukam ja mitmekesisem on agroökosüsteem, seda stabiilsem ta on. Kasvatatakse paljusid eri kultuure, säilitatakse looduslikke alasid ja soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Teades, et paljud agroökosüsteemides toimivad protsessid on tootmisele kasulikud, püütakse neid võimalikult efektiivselt ära kasutada. Mahetootja peab loodust rohkem tundma, kui tavatootja ning oma tegevuse palju põhjalikumalt läbi mõtlema. Ei kasutata sünteetilisi väetisi ja pestitsiide (herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide) ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO), soodustatakse elustiku mitmekesisust ja pööratakse suurt tähelepanu tootmise keskkonnasõbralikkusele. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Altieri, M. A. (1999). The ecological role of biodiversity in agroecosystems
annaabi.ee 
