Õiglane kaubandus ei ole heategevus, vaid äripartnerlus arengumaade tootjatega, et parandada nende kauplemistingimusi maailmaturul. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse eesmärk on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad ning kõik kaubandusahelas osalejad tunneksid ennast hästi. Üha enam Fair Trade märgistatud tooteid on orgaaniliselt kasvatatud. Need on kaubad, mida leiab nüüd nii mahepoodides kui jaekaubanduskettides 23 arenenud riigis. Esmalt meenuv kasu on loomulikult raha ja lisatulu, aga õiglane kaubandus on midagi enamat kui raha. See on kaubandussüsteem, mis põhineb teatud väärtustel. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse standardid on loodud toiduainetele (banaan, hirss, kakao, kohv, kuivatatud puuviljad, mahlad, maitseained, mesi, pähkliõli, riis, suhkur, tee, vein) ja muudele toodetele (sportmängupallid nagu jalgpall ja võrkpall, lõikelilled, puuvill).
kauplemistingimusi maailmaturul. Üle miljoni väiketaluniku ja töölise arengumaades on ühinenud 3000 organisatsiooni või ühistusse 58 arenguriigis. Kuigi kohv on siiani tuntuim õiglase kaubanduse toode, on nüüd õiglase kaubanduse kriteeriumitele vastavate toiduanete nimekiri pikk: tee, kakao, suhkur, vein, puuviljad, riis, jms. Üha enam Fairtrade märgistatud tooteid on orgaaniliselt kasvatud. Need on kaubad, mida leiab nüüd nii mahepoodides kui jaekaubanduskettides 23 arenenud riigis. Õiglane kaubandus on ka sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid