RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE
jäänud.
Kui arvestada uuringus toodud depressiooni riskifaktoritega nagu tööpuudus, sotsiaalse
turvatunde puudumine, partneri puudumine jne, võib öelda, et Eesti noored emad on tunduvalt
suuremas depressiooniriskis kui jõukamates riikides elavad emad. Seega seda enam peaks
ühiskonnas olema teadvustatud potentsiaalne risk väikelaste arengule, mida põhjustavad nende
depressioonis emad. Selliste riskifaktorite mahendamine nõuab juba palju laiahaardelisemat
ennetustööd ja muutusi sotsiaaltoetuspoliitikas. Eesti suurimad valupunktid tunduvad olema
kõrge üksikvanemate protsent, väikesed lapsetoetused peale vanemahüvitise lõppemist ja
kindlasti kõrge töötusemäär. Kõige kiirem ja otsesem abi võiks jõuda juba läbi tähelepanelike ja
teadlike arstide, kelle visiidil püütakse aru saada tulevase ema meeleolust ning sellest sõltuvalt
suunata abivajaja õige abini.
annaabi.ee 
