Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud), samuti veendub vaataja, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja kohemaid, kui läheneb mõni piirsituatsioon (näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud). Filmis on paeluvad eriefektid nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või Mõhu ja Tölpa öise norskamise stseen. Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka ühe kulminatsiooni puhul: filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsa hetke tulles, raamatus aitab neid selles linnuke, kes hiljem, kui lapsed juba kodus on, toob teate nõiamaja juurest, et sealsed asukad on kadunud, ilmselt kartes, et neid otsima hakatakse. Allikas: Wikipedia.org
saavad raskemalt vigastada kui vähem tihedad osad, nagu näiteks kopsud; kuuli rotatsioonist kehas. Kiilukujulise kuuli raskuspunkt asub taga. Kui kuuliots tabab takistust, siis kiirus väheneb ja kuul pöörleb ümber oma raskuspunkti. Seejuures põhjustab kuuli külgserv suuremaid vigastusi kui otse läbiva lasu korral, mil kuul ei hakka roteeruma; killunemisest. Pehmete, õõnestatud või mahaviilitud otstega kuulid (dumdumkuulid) purunevad sissetungimisel kehasse ja paiskuvad suuremale alale laiali. Haavlipüssi haavliteradel on sarnane mõju; kuuli kiirusest. See oleneb kasutatud relva tüübist. Erinevus seisneb rõhulaine tõttu tekkiva ajutise õõnsuse ja sellest püsiva laskekanali suuruses. Krepitatsioon – krudin Sagedamini kasutatavad kuulid Relv Mass (g)68 Algkiirus (m/s) Algkiirus (km/h)
annaabi.ee 
