Oktoobrist detsembrini võib metsades leida äsja maha aetud sokusarvi. 5. Metskitsed talvel Suurtes laantes metskits eriti elada ei armasta. Metsamassiividele eelistab ta eriilmelisi kultuurmaastikke, kus põllud ja heinamaad vahelduvad pisemate metsatukkadega. Ka puisniitudel, raiesmikel ja metsaservades tunneb kits ennast hästi. Nagu suuremate imetajate puhul tavaline, hoiab isasloom rohkem omaette ja emasloom veedab suurema osa ajast talledega. Lume mahatulekul kogunevad kitsed aga sageli kuni paarikümnepealistesse karjadesse. Loomad koonduvad paremate toidupaikade, näiteks orasepõldude lähedusse. Hulgakesi koos olles on kergem ka sügavasse lumme radasid tallata. Metsas aitavad karja tugevamad loomad nõrgematel paksu lume alt pohla- ja mustikavarsi kraapida. Kevade saabudes metskitsekarjad lagunevad. Metskits on Eestis väga tavaline. Ta on taimetoitlane, suvel eriti rohttaimi. Talvel on ta toiduks samblad, samblikud või männi-/kuuseokkad
kaitsevahendeid. Tellingud tuleb hoida korras ja puhtana. Enne kasutamist kontrollida alati kahjustuste puudumist tellingutel ja kõikidel kinnitusvahenditel. Kahjustatud tellinguid ei tohi kasutada, kahtluse korral ei tohi riskida, vaid võtta ühendust asjaomaste vastutavate isikutega. Tuleb tagada, et tellingutele ei kukuks ega koguneks ehitusprahti. Koristage praht viivitamatult. Tellingutele ronimisel või nendelt mahatulekul tuleb kasutada ainult selleks otstarbeks tarnitud vahendeid. 4 Mitte kunagi ei tohi kalduda juhendite nõuetest kõrvale ega kasutada muid materjale ega meetodeid. Tellingutele tuleb ronida alati nende siseküljelt. Tellinguid ei tohi kasutada ohtlikes töötingimustes, nagu näiteks äärmiselt rasketes ilmastikutingimustes. Valveta jäetud tellingud tuleb kinnitada nii, et need peaksid vastu üle 6 palli tugevusele tuulele.
annaabi.ee 
