purustati 1344.aasta lõpul ja 1345. aasta algul 3.Eestlaste lüüasaamise põhjused *eestlasi oli arvuliselt vähem *varustus polnud nii hea *sõjaline organiseeritus polnud hea 4.Ülestõusu tagajärjed *mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks *mereäärsed maakonnad, kus varem oli põlisrahvas säilitanud suuremad õigused ja poliitilise aktiivsuse, olid laastatud nii mässajate kui mässu mahasurujate käe läbi *veel 3 aastat hiljem nimetatakse Harjumaad "tühjaks ja mahajäetud maaks" *järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõtmistest *talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud *väikevasallid vaesusid Vana-Liivimaa valitsemine 1.Vana-Liivimaa koosnes: *Saksa ordu Liivimaa haru (Liivimaa meister) *Riia peapiiskopkond (Riia piiskop) *Tartu piiskopkond (Tartu piiskop)
Eemalejäänudte hulka kuulusid nt muistne Soontagana, Korbe ja teised Lõuna- Läänemaa alad, kus eesti soost vasallid ilmselt lootusetust verevalamisest loobusid. Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt kaitseks ordu vastu. Nelja kuninga valimine koos kannupoistega ning arvukad rüütlikslöömised näitasid väga selgelt, et Jüriöö mässu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ja tõelisi rüütleid. Sellele seisuslikult grupile ülestõusu mahasurujate poolt antud hävitava ja lõpliku löögi tagajärjel hääbus eestlane kui suurmaaomanik. Kuuldes eestlaste vastuhakust, tungisid leedulased 1344.a. kuni Valgani, kus ordumeister lõi nad tagasi. Saaremaal puhkes uuesti mäss. Ka sinna ilmusid piiskopi läänimehed. Toimus uus ristimine, maakond kaotas oma eriseisundi. Mäss suruti ordu poolt veriselt maha. Langenute ja karistussalkade poolt hukatud eestlaste arv olevat küündinud kümnete tuhandeteni. Kõigele lisaks
annaabi.ee 
