ei oma mängus mingit tähendust. Tänapäeval kantakse need sinna vaid traditsiooniliselt. Eestlasi ei saa just pidada lauamängude veteranideks, kuid vähemalt keskajast saati on ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on leitud ka Egiptuse vaaraode hauakambritest. Tänapäeval vanim teadaolev mängulaud (3x6 ruutu) pärineb 1909. aasta väljakaevamistelt Egiptuses El-Mahasnast ning vanust on sellel ca 5500-6000 aastat. Kuigi midagi täpsemat ei suuda ajaloolased öelda selle kota, kuidas seda mängu mängiti, on tegu üpris tõenäoliselt iidses Egiptuses laialt levinud mängu Senet´ sarnaste reeglitega. Egiptlastel oli Seneti tähistamiseks lausa oma hieroglüüf - 'mehed'. Ning vähemalt kaks suurt esimese dünastia hauakambri plaani Nagadas(ca 3000 a. e.m.a.) on ehitatud Seneti mängulaua ruudustiku järgi. Samasugust plaani
Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Sissejuhatus Lauamäng on iidse päritoluga ese. See loodi selleks, et inimese mõtlemisvõimet arendada ja ühtlasi sisustada vabaaega. Lauamängu mängiti koguni 3 aastatuhandet eKr. Maailma vanim lauamäng asub Brüsseli muuseumis ning on ligikaudu 5500-6000 aastat vana. See leiti El- Mahasnast ja kujutab endast savist nikerdatud mängulauda (pilt nr 2). Varasematel aegadel on ka eestlasi lauamängud huvitanud, aga eestlasi ei saa pidada lauamängude veteranideks. Siiski on vähemalt keskajast saati ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks.