Saksauule on mitut liiki, kõige rohkem väärib puu nime kuni kümne meetri kõrgune väga hargneva tüvega must saksauul, kuid ta ei kasva lahtisel liival, vaid seal, kus liiv on juba kinnistunud. Must saksauul moodustab hõredavõitu võsasid, kasvab aastat kolmkümmend, siis kõduneb. Seda ei lasta just tihti juhtuda, sest vähegi kättesaadavas piirkonnas võetakse ta juba varem maha ja kasutatakse kütteks. Saksauuli puit on väga kõva ja raske, jämeda tüve mahasaagimine tavalise saega väga vaevaline. Kirvest kasutada ka ei saa, sest puit ei lõhestu, vaid puruneb kildudeks nagu kristall. See-eest annab saksauuli puit valusa tule, kui vaja, siis ka head sütt. Teine liik, valge saksauul, erineb välisest mustast vähe, on tavaliselt põõsakujuline ja kasvab tihti tihenenud liivaga küngastel, kus pole teisi taimi. Saksauulid on iseloomulikud Kesk-Aasia kõrbetele; Saharas või Kalaharis neid pole.
Roos 1 Kui tahad korraga saagida nii viltust kui ka kaldus otspinda, seadista lükkelatt ning sea saeketas õige nurga alla (2). Kui tahad sirget otsa kaldu saagida, kalluta ainult saagi (3). Paljudes projektides on vaja mitut ühesugust detaili. Selle asemel, et neid kõiki ükshaaval märkida ja saagida, kinnitatakse lükkelati külge piiraja, mille vastu toetades saab kiiresti ja täpselt ühepikkusi detaile saagida Ühepikkuste juppide mahasaagimine Tõenäoliselt tekib kiusatus kasutada ärasaetava osa pikkuse määramisel juhtpinnana pikisaagimise juhtlatti. Kuid saetud detail võib juhtlati ja saeketta vahele kinni kiiluda ning saagija suunas tagasi viskuda. Õigem on kinnitada juhtlati külge piirajaks klots, mis määrab detaili pikkuse enne saagimise alustamist, kuid hoiab ära kinnikiilumise saagides
annaabi.ee 
