V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Sa kõneled nagu mees kunagi, Mathias,» ütles Argoo kuningas. «Õieti saame me tööga
kergesti hakkama. Kirikus pole vastupanu karta. Kanoonikud on jänesed ja meil on ülekaal.
Kohtupalati mehed saavad pika nina, kui nad homme tüdruku järele tulevad! Paavsti
soolikate nimel, ma ei tahaks, et tüdruk üles poodaks!» Clopin väljus kõrtsist. Jehan kisas
kähiseva häälega:
«Ma söön, joon ja olen purjus, olen Jupiter! Hei, Pierre Mahanottija, kui sa veel kord
nõnda mulle otsa vaatad, lasen ma sulle nipsu, nii et nina tolmab.»
Mis Gringoire'isse puutub, siis kisti ta mõtisklustest välja ja' ta hakkas käratsevat ja
märatsevat stseeni silmitsema ning pomises siis endamisi:
«Luxuriosa res vinum et tumultuosa ebrietas} Kui hea, et ma ei joo, ja nagu tabavalt ütleb
püha Benedictas: «Vinum apostatare facit etiam sapientes!»»2
Sel silmapilgul tuli Clopin tagasi ja karjus müriseva häälega:
annaabi.ee 
