Vana-Vene riigi teke
valitsusaeg, ta tugevdas suurvütsi võimu, rajas riigi kaitseks kindlusi, korrastas seadusandlust ning soodustas
kohaliku kultuuri arengut.
VanaVene riik ei olnud ühtne tervik , vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Riigikesed
sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite
vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel.
Mahanduslikus mõttes tugines VanaVene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele. Riiki läbis
mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha.
VanaVene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vasuvõtmist ehitasid
sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsanstist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Slaavi
tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga.