Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
muret oma kaasõpetajate pärast.
Lapsed naudivad, kui õpetaja jagab nendega oma lapsepõlvekogemusi („Kui ma olin poisike,
Uskumused ja normid tegime...“), kuid on sobimatu kasutada õpetaja-õpilase suhet oma isikliku tülpimuse mahalaa-
dimiseks või muuta õpilased oma usaldusisikuteks.
Uskumus, et „lapsed ei tohi ropendada“ pole seesama, mis lugupidava keelekasutuse käsitamine
normina. Omades ropendamise kohta realistlikumat ja sobivalt paindlikku uskumust – „Mulle Me ei pea oma halbadel päevadel üksikasjadesse laskuma; piisab, kui anname õpilastele sel-
annaabi.ee 
