Lühiuurimustöö
Karu). Arusaadavaks
muutub ka vere määratu roll muistsel ohverdamisel: vere mahavalamise või
jumalakujude suulemäärimisega ohverdati looma hing, kuna liha võidi siis
rahuga ise ära süüa ( või koerte ja lindude söödaks jätta, sest see ei sisaldanud
enam jõudu.)
Ka sülg on elujõu asupaik ja hinge kehastus: sellepärast süljatakse tööle asudes
endale pihku, et siirda oma jõudu just kätesse. Sagedane sülgamise näit.
Haiguste arstimisel, mahaistumisel, magamaheitmisel, loomade ja esemete
omandamisel jne. Seletub samuti sellega, et sülgaja oma elujõuga püüab saada
haigusest, hädaohust, esemest jne. Jagu, võita neid oma meelevalla alla. Igasugu
sülgamise keelud sellevastu on tingutud sellest, et säästa oma elujõudu ja päästa
hinge teadmatust hädaohust. Näkku sülgamine võib olla aga väga suur heategu,
kui selle kaudu tahetakse teist oma hingejõuga aidata, võib olla aga kardetav,