Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal
34.Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat registreerib maapinna
võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.
35.Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad.Näiteks ookeani
keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad
külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima,sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud
mahaanilised pinged vabanevad arvukate madalate ,paari kilomeetri sügavuste koldega
maavärinatena.Seecastu laamade vahevöösse vajumise vööndeis jäävad maavärinate
kolded maapinna vahetust lähedusest kuni maksimaalse 670 kilomeetri sügavuseni.
36.Tsunamid ja maavärinad ise.
37.Näiteks tuule,vee,jää või inimmõjul toimuvad protsessid.Nõlvaprotsessid mis
toimuvad raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad
kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas