Essee Sõja kujutamine kirjanduses
Patriootlik
Lydia ei olnud kunagi otseselt sõjaga seotud, kuid armastus kodumaa ning selle kaitsmise
vastu pani teda looma eestlastele niivõrd hingeminevat luulet, et tema loomet hinnatakse
ilmselt ka veel sajandeid pärast tema surma. Usun, et Koidula püüdis oma luuletustega rahval
eestlust ning kodumaad hinges hoida. Ei taha ju keegi, et nad enda juuri unustaksid ning
Koidula tegeles sellega püsivalt enda elu lõpuni. Tema armastus Isamaa vastu oli nii tugev ja
magusvalus, ilmselt ei kahelnud ta kunagi Eesti võimekuses ühtseks ning tugevaks riigiks
jääda. Usun, et ka Koidula kartis võõrast võimu, kuid ta oli valmis vastu seisma sellele kasvõi
üksinda. Vähemalt nõnda loen ma välja tema luuletustest. Koidula luule on äärmiselt
kaasahaarav ja ülesutsitav ja ma olen kindel, et täpselt seda ta enda loominguga saavutada
püüdiski.
„Isamaa! Isamaa!
Süda, hõiska, helista!