Romeo ja Julia tsitaadid Julia: ,,Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju- niisama heitlik oleks siis su arm." Tähendus: Kuna kuul on erinevad faasid ja see koguaeg muutub, siis Julia ei taha, et tema armastatu samamoodi muutlikult käituks. Lorenzo: ,,Magus mesi on imal oma liigses magususes- liig hästi maitsvast toidust isu kaob." Tähendus: Liiga palju head mõjub halvasti, sest ei mõisteta enam hea tähtsust ja tahetakse midagi muud. Lorenzo: ,,Su vaim, mis kaunistama peaks su kuju ja armastust on nende eksijuht, kui taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu.
vajadusel soola. Kastmeks kuumuta pannil tasasel tulel tükeldatud seapekist rasv välja ja lase pruunistuda. Puista hulka peenestatud sibul ning maitsesta soolaga. Jaga puder taldrikutesse, tee iga portsjoni keskele süvend ning tõsta sinna pekikastet. Kõrvale paku külma piima. Rukkijahuvaht I viis Vaja läheb:1 kl rukkijahu kohta arvesta 2 kl marja- või õunamahla (kui mahl on hapu, siis ka 100 g suhkrut), 1 l vett. Valmistamine: Pane morsikanguses ja -magususes mahl keema. Seejärel sega hästi kloppides juurde rukkijahu. Keeda kogu aeg segades 15–20 minutit ja jäta jahtuma. Kui rukki-mahlamass on leige, vahusta, kuni see muutub heledaks ja kohevaks. Serveeri külma piimaga. II viis Vaja läheb: 0,5 l õunamahla, 150g rukkijahu, 4spl suhkrut(maitse järgi) Valmistamine: õunamahlale lisada suhkur ja lasta keema tõusta. Keevasse vedelikku sõristada (praetaldrikult on kõige mugavam) rukkijahu. Lasta uuesti keema tõusta. Jahutada ja
Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarikas-, mustikas-, pohla-, õuna-, rabarberikook jt. Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais maitsenüanssides, toitude erinevas magususes või soolasuses. Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja - linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea - ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt