Indiaanlased
Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud.
2.2 Toit
Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest
paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest
sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati
lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magusest supikatlaid ja
sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, valati
rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit pemmikan.
Lisaks küttimisele tegeleti ka koriluse ja põlluharimisega. Indiaanlased kasvatasid
ammu enne eurooplasi kartulit. Lisaks olid levinud veel mais, kõrvits ja päevalilled.
Edelapiirkonna indiaanlase zujid viljelesid vahvelaiandust. Tänu sellele
ainulaadsele peenrale kasvatasin nad meloneid, chili-paprikat, sibulaid, tomateid ja
annaabi.ee 
