Fruktoos
monosahhariididest (lihtsuhkur) ning fruktoos on glükoosi isomeeriks.
Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse
vereringesse. Kõige magusam suhkrutest ongi just fruktoos, selle avastas
prantsuse keemik Augustin-Pierre Dubrunfaut 1847.aastal. Kuna Augustin
avastas esimest korda fruktoosi puuviljadest, siis sellest on ka tekkinud
nimetus „puuviljasuhkur”.
Puhas, kuiv fruktoos on kristalne tahke aine, valge värvusega, magus ja
lõhnatu. Ta on lisaks kõige magusamale suhkrule ka kõige paremini vees
lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja
enamikus juurviljades. Taimedes võib fruktoos esineda nii
monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see
sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid)
koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud
glükosiidsideme abil.
Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või