Rooma vabariik
aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12
tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem
leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta
ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased
moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva.
Ühiskonnakorraldus
Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja
riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning
peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud.
Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid
õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks
aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja
kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes
annaabi.ee 
