RAAMATU KOKKUVÕTE SÜSTEEMSE KÄSITLUSE ALUSED
seetõttu, et on tekkinud vastuolu loodusseadusega, kust paraku ei saa kuidagi ümber.
Näite saab tuua käest pillatud teelusikaga, mis langeb väga suure tõenäosusega Maa
poole. Vastavalt gravitatsiooniseadusele teame, et lusikas tõesti ei tõuse omal jõul õhku
ega jää kukkumata, kui temast õhus lahti lasta. Samas, kui on tegemist lisateguritega,
mis ei ole loodusseadusega kooskõlas, siis saame muuta nii mõnegi süsteemi toimimist,
nt. proovime magnteetilisel jõul lusikat vastu gravitatsiooni liigutada. (Loorents, lk.39,
Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip).
Võttes kokku esimest peatükki, peaks lugejale küllaltki selge olema, et
süsteemide käsitlemisel ei saa vastu minna looduse seadustele, sealhulgas füüsikalistele
reeglitele. Kindlasti on võimalik manipuleerida nende reeglitega, kuid selleks peab
süsteemi toime panevaid seoseid pidevalt üritama optimaalselt elus hoida ning see võib