Kivimid-Maakoor-Maavärinad-Vulkaanid
Järsk nihkumine paneb
suured kivimiplokid võnkuma. Seda võnkumist kogemegi maavärinana.
Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse seismomeetrit, mis mõõdab maapinna
liikumisulatust maavärina ajal. Seega ei registreerita seismomeetriga maavärinaga
vabanenud energiahulka, vaid selle võimsuse suurusjärku ehk magnituudi. Maavärina
hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud
arvutuseeskirja ja magnituudskaalat või nende edasiarendusi
Kõige maavärinaohtlikumad piirkonnad on laamade servaaladel, iseäranis seal, kus laamad
põrkuvad
Samas võib maavärinate mõju ulatuda tunduvalt kaugemale laamade äärealadest, kuna
vabanenud energia võib kanduda pika maa taha, tekitades suuri purustusi ka maavärina
koldest kaugel eemal. Pealegi ei teki maavärinad alati laamade ääreladel, sest väga erineva
võimsusega murranguliikumisi ja nendest tingitud pingekoldeid leidub maakoores kõikjal.
20
annaabi.ee 
