Mangaan
Kahe keemilise elemendi
nimetuse tulenemine ühest ja samast sõnast seletub sellega, et pürolusiiti vastandati kaua aega
valgele magneesiale ja nimetati mustaks magneesiaks. Pärast metalli saamist puhtal kujul
nimetati mangaan ümber. Nimetuse aluseks oli kreekakeelne sõna manganese, mis tähendas
puhastama (vihje selle kasutamisele minevikus klaasi puhastajana). Mõned uurijad arvavad, et
elemendi nimetus tulenes ladinakeelsest sõnast magnes magniit, kuna pürolusiiti, millest
toodetakse mangaani, peeti minevikus selle aine teisendiks, mida praegu nimetatakse magnet-
rauamaagiks. (5)
Rootsi keemik Karl Wilhelm Scheele tunnistas 1774. aastal esimesena mangaani elemendina.
Samal aastal eraldas Ghan mangaani maakidest. (7)
Pisiomelaan (mangaanimaak) (6)
2. Levik
Mangaan looduses üsna levinud element. Elementide levikult on ta maakoores 11. kohal.
Sisaldus maakoores 0.09%, merevees 2 ppb, inimorganismis 200 ppb. Teda leidub loduses