l-juhtmelõigu pikkus -nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magentväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog ø näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog on 0, kui magnetväli on paraleelne pindalaga. Magnevoog on maksimaalne, siis kui magnetvoog on risti pinnaga. Magnetvoog avaldub kujul: ø= BScos , kus B-magnetinduktsioon, S-pinna pindala , -nurk pnna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Üks veeber ( 1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnevälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. Seega 1Wb = 1T1m2 Faraday induktsiooniseaduse kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete ,,kaitsmiseks" väliste segavate magnetväljade eest. 3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus: Induktsioon elektromotoorjõud ona arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni seadus ehk Faraday seadus, valemi kujul: =-(/t), kus = elektromotoorjõud = magnetvoo muut ja t= aja muut. Magnevoog on võrdne magnetilise induktsiooni, kontuuri pindala ja sin korrutisega ehk =BS*sin , kus sin on nurk magnetvälja ja kontuuri tasapinna vahel . Miinus märk valemis tuleb Lenzi reeglist ehk induktsioonvoolu suund on alati selline, et tema magnetväli püüab takistada muutust, mis põhjustab induktsioonvoolu. Induktsioonvoolu tugevuse saame arvutada Ohmi seadusest, teades väärtust. 4. Eneseinduktsiooni nähtus ja näide koos seletustega: