märku ebatavalisest hingamisest. Tehakse kopsuröntgen, mis on vähi kahtluse korral kõige tähtsam. Tõsistema kahtluste korral tehakse bronhoskoopia ehk kopsutorude vaatlus- elastne toru viikase kurgu kaudu kopsu. Kasvaja avastamisel võidakse võtta proovitükk kasvajast ehk biopsia. Peale selle võidakse teha ka kopuuteruuring, mis näitab selgelt kasvaja paiknemist ja suurust ning selle abil tehakse kindlaks võimalik laialikandumine. Siirete esinemise kahtluse korral kasutatakse ka magnetuuringut. Ravi Kopsuvähi ravi sõltub kopsuvähi liigist, staadiumist, ehitusest, kaasuvatest haigustes ja haige üldseisundist. Raviks on mitmeid meetodeid: · Kirurgiline ravi- see raviviis on tõhus, kuid seda ei saa rakendada kõikide haigete peal, sest selleks raviks on omad tingimused. Nagu näiteks kasvaja on piiratud kindlate mõõtmetega ja kopsude üldseisund. Kirurgiline ravi on ainus, mis
3.2.7. Lisauuringud Kõrge rinnavähiriskiga naiste puhul kasutatakse ka geneetilist sõeluuringut selle uuringu eesmärgiks on leida muutusi rinnavähi geenides. Selleks tehakse enamasti vere analüüs või uuritakse mingi organi või koe tükikest. Uuring on kallis ja ei ole veel laialdaselt kättesaadav. Kõrge rinnavähi riskiga naiste vanusegrupis on võimalike uute sõeluuringumeetoditena hindamisel kasutada rindade magnetuuringut ja ultraheli-uuringut, kuid seni on teaduslikud andmed nende uuringute kindluse kohta veel ebapiisavad. (Geneetiline...2011) Lisaks eelnevatele uuringutele tehakse vastavalt vajadusele mitmeid lisauuringuid, et teha kindlaks, kui kaugele on kasvaja organismis arenenud st. hinnata, kas organismi teistes osades on siirdeid ehk metastaase. Selleks võidakse teha kopsuröntgen,
annaabi.ee 
