Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega
Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid
Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis
Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst)
Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor)
Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini
Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste
mäludena rakendati magnettrumleid
Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles
Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati
kirjutitele või teletaipidele
Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal
Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709
Teine põlvkond (1954 – 1965)
Iseloomulikud jooned:
Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid