Magnetväli ja püsimagnetid
Tänu Lorenzi jõule ja
Coriolisi efektile on välistuumas konvektsioonivoolud spiraalse kujuga.
Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda
genereerib dipoolisarnase magnetvälja.
Maa magnetilised poolused
Maa põhjapoolkeral asub Maa magnetiline
lõunapoolus ja vastupidi.
Geograafiline ja magnetline poolus ei kattu.
Magnetiline S asub geograafilisest Nst u 2000 km
kaugusel Kanada põhjaosas.
Maa magnettelg ei läbi Maa keskpunkti ja on lühem
Maa pöörlemisteljest.
Magnetpooluste nihe
Magnetväli on muutlik. Ajapikku Maa
magnetpooluste asukohad muutuvad (need on nn
pikaajalised muutused). Magnetvälja pööre toimub u
700000 aastaga.
Lühiajalised muutused on nn magnettormid
(perioodiga 6-12 h). Neid seostatakse Päikese
aktiivsusega.
Viimase 20000000 aasta jooksul iga 300000 a järel
Viimati 780000 a tagasi
Täpset põhjust ei teata