lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid. Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed. Energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, akumulaatoreid, kütuseelemente ning tuumareaktoreid. Satelliidid Satelliitidel on erinevad andurid, mis on disainitud tajuma või andma infot füüsikalise nähtuse kohta: güroskoop, päikeseandur, magnetomeeter, horisondi andur, tähtede andur. Aktuaatorid on seadmed, mis viivad läbi asendi muutmise: põtkur (eesmärk on tõugata), magnetpool (et kontrollida asendit või nurkkiirust), hooratas (pööravad satelliiti vastupidiselt oma pöörlemissuunaga), päikesepuri (asendi ja kiiruse seadmine). Satelliidid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase
güroskoopidega. Kõigi nimetatud sensorite andmeid kombineerides on võimalik määrata satelliidi asend Maa ja Maa magnetvälja suhtes ning mõõta satelliidi pöörlemiskiirust. Satelliidil on kokku kuus päikesesensorit (igal küljel üks), millest igaüks suudab Päikese suuna iseseisvalt määrata. Tulemusena näeb alati vähemalt üks päikesesensor Päikest ja satelliidi asend selle suhtes on alati määratav. Magnetomeeter on seade magnetvälja suuna määramiseks. Selle abil on võimalik tuvastada magnetvälja suund satelliidi asukohas ja võrdluses pardal oleva Maa magnetvälja mudeliga satelliiti juhtida. Pardal olevad güroskoobid mõõdavad satelliidi pöörlemiskiirust kõigi kolme telje ümber. Satelliidi sensoritest saadud info põhjal on võimalik määrata satelliidi asend mistahes ajahetkel ja magnetvälja suund. Nii on võimalik arvutada, kui palju erineb satelliidi
annaabi.ee 
