· Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. · Elektromagnetiks nim. raudsüdamikuga pooli./Selle magnetvälja tugevus sõltub keerdude arvust ja voolutugevusest poolis. · Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektivoolugeneraatorites, kraanades, telefonides. · Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev. · Magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes.
Selliseks materjaliks võib olla nii paber kui ka kile. Aineks, mis soojuse mõjul sulab ja mis tagab ülekande võib olla nii vaik kui ka mingi sünteetiline aine. 19.Kui suur on protsentuaalselt digitrüki sissevõtt ? · 0% 20.Mis on magnetograafia ? Kuidas seal edastatakse kujutis trükimaterjalile ? · Magnetograafia on trükitehnoloogia, mis põhineb nähtava kujutise loomisele kasutades magnetpinnaga kaetud silindri magnetomaduste muutumisele. · Magnetograafiliste seadmete tööprintsiip on analoogne elektrograafiale. Vahe seisneb silindri olemasolus, mis on kaetud magnetiliste omadustega materjaliga Fe2O3. Kirjutuspea abil toimub varjatud kujutise loomine. Ilmutuspea abil toimub kujutise visualiseerimine. Selleks kasutatakse magnettoonerit. Kujutis kantakse tänu kontaktile paberi pinnale. Kujutis fikseeritakse termokinnitusseadmes. Peale silindri
detail lõplikult maha. Terase külmaga töötlus Terase külmaga töötlemine seisneb karastatud terase, mille struktuuris on jääkaustenniit, jahutustemperatuurideni alla 0 kraadi. See puudutab mittelegeertööriista- (C on suurem kui 0.6%) ja kõrglegeerteraseid, mille martensiitmuutuse lõpptemperatuur M1 asub allpool 0 kraadi, ning mille jahutamine miinuskraadidesse põhjustab täiendava martensiidi teket. Martensiidi koguse suurenemine toob aga kaasa kõvaduse ja ka mahu suurenemise ja magnetomaduste paranemise. Need muutused on seda tuntavamad, mida rohkem austenniiti muutub martensiidiks külmaga töötlemisel. Terase külmaga töötlemisel tuleb arvestada kaht olulist momenti: 1) Külmaga töötlemise temperatuur sõltub martensiitmuutuse lõpptemperatuurist M1. Ei ole soovitav jahutada palju martensiitmuutuse vahemiku temperatuurist allapoole. Temperatuuri M1 asukoht sõltub terase keemilisest koostisest ja mittelegeerterastel on
osa austeniiti (vt. joon. 6.9). Jääkausteniit vähendab terase kõvadust ja olles toatemperatuuril metastabiilseks faasiks ajaga muutub martensiidiks. See muutus kutsub esile terase mahulised muutused, kuna martensiit on suurema mahuga võrreldes austeniidiga, paljudel juhtudel see on täiesti lubamatu, näiteks mõõduriistades. Martensiidi hulga suurenemine töötlemisel külmaga kutsub esile; a) mõõdu suurenemine; b) kõvaduse kasv; c) magnetomaduste muutus; d) mõõtude stabiliseerimine. Muutused on seda suuremad, mida rohkem tekkib martensiidi töötlemisel külmaga. Tavaliselt selle käigus karastatud metall paigutatakse vanni vedela lämmastikuga ( - 196 0C) või vedela süsihappegaasiga ( - 58 0C), vedela lämmastiku madala aurustusoojuse tõttu metall jahtub aeglaselt ja sügavalt. Oluliseks momendiks on ajavahe peale karastamist ja külmtöötlemise operatsiooni vahel. Paljudes terastes
annaabi.ee 
