VHS kassetidele, kuigi kergelt on udused. Peaaegu kõik Super-VHS videokaamerad ja videomakid on tänapäeval SVHS-ET tehnoloogiaga. VHS-C / Super VHS-C Teine variant on VHS-C, algselt valmistatud kaasaskantavate VCR-de jaoks aastal 1982, kuid lõpuks peopesasuurutes videokaamerates. Pikeim lint, mis saadaval on, omab 60 minutit SP reziimis ja and 180 minutit EP reziimis. Kuna VHS-C lindid põhinevad samasugutel magnetlintidel kui täissuurustes lindid, siis neid saab mängida ka standardse VHS mängijaga kasutades mehaanilist adapterit, ilma, et oleks vaja mingit signaali ümber muuta. VHS-C kassetide magnetlint on keritud ühe peamise rulli peale ja kasutab hammasratast, et seda edasi kerida. Adapter ei nõua patarei funktsiooni ja on lihtsalt mehaaniline adapter. See on sisemise südamikuga, et ühenduda VCR mehhanismiga. Kui VHS-C on adaptarisse pandud, siis üks
vajalik ning konfidentsiaalne info ei satuks valede inimeste kätte ning samuti et meie arvuti ei satuks viiruste ohvriks. ANDMETURVE JA RÜNDETARKVARA Andmeturve Infotehnoloogia arenedes läheb järjest rohkem hinda info ning seetõttu on tänapäeval üsna suureks ja aina tõsisemaks probleemiks saanud info ehk andmeturve. Infoturve tegelebki andmete omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (Praust 1997: 169). Info on salvestatud füüsilistel kandjatel- arvutiketastel või magnetlintidel-, kuid neil sisalduva info väärtus ületab andmekandja enda väärtuse tihti sadu ja tuhandeid kordi. Võrreldes tavamaailma esemetega, on andmekandjad väga väikesed ja kompaktsed, seega kergesti varastatavad või rikutavad. Ühel kõvakettal sisalduv firma andmebaas võib väärt olla palju miljoneid kroone, kuna ta sisaldab hulga inimeste pikaaegse töö tulemust. Paljudel juhtudel pole andmekandjaid endid vaja varastadagi- piisab
annaabi.ee 
