Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Tänu Lorenzi jõule ja Coriolisi efektile on välistuumas konvektsioonivoolud spiraalse kujuga. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Maa magnetilised poolused Maa põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus ja vastupidi. Geograafiline ja magnetline poolus ei kattu. Magnetiline S asub geograafilisest Nst u 2000 km kaugusel Kanada põhjaosas. Maa magnettelg ei läbi Maa keskpunkti ja on lühem Maa pöörlemisteljest. Magnetpooluste nihe Magnetväli on muutlik. Ajapikku Maa magnetpooluste asukohad muutuvad (need on nn pikaajalised muutused). Magnetvälja pööre toimub u 700000 aastaga. Lühiajalised muutused on nn magnettormid (perioodiga 6-12 h). Neid seostatakse Päikese aktiivsusega.
4)Lagunenud mandrilaamade osad nn. mikrokontinendid. Aktiivne mandriäär kasvab subduktsioonivööndis mitmesuguste akretsiooniliste, terreiniliste ja magmaliste protsesside läbi. Ka mandrite põrke protsess on terreiniline liitumine. Mandrite põrkepiirkonna kurdmäestikes puudub tavaliselt vulkanism, sest maakoor selle all on paks. India mandrilaama põrge põhjustab aasias ,,neotektoonilise aktiviseerumise" hakkavad tekkima uued laamad. Mandrite triivi näitab ka nende magnetline uuring, mis näitab mingi koha asukohta magnetpooluste suhtes. Magmaliigid sõltuvalt lähteallikast : Andesiitne magmatism - ookeaniline maakoor, mis subdukteerub. Basaltne magmatism vahevöö, ookeanide keskahelikes. Graniitne magmatism - mandriline maakoor Subduktsioonivööndi maavärinad ulatuvad kuni 670km sügavuste kolleteni sügavamal subduktsioonikeel sulandub vahevöösse. Seismotomograafiline pilt annab aimu maa sisemuse materiali temperatuurierinevustest
annaabi.ee 
