Pooli energia on ju olemas tänu sellele, et pooli juhtmes liikuvatele laengukandjatele mõjub pooli enda magnetväli. Magnetvälja energia all mõtleme me energiat, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha. Võime järeldada, et nii elektri- kui ka magnetnähtustes on välja energia võrdeline välja jõuparameetri (E või B) ruuduga. See väide kehtib elektromagnetvälja kohta tervikuna. Energeetilises aspektis võime elektromagnetvälja elektri- ja magnetkomponenti kokkuvõtteks võrrelda järgmiselt. Tabel. Elektriväli Magnetväli Kehade süsteemi võimet tekitada Juhtmesüsteemi võimet tekitada elektrivälja (salvestada laengut) magnetvälja (salvestada voolu) kirjeldab mahtuvus kirjeldab induktiivus C=qu L=-Eeit=i selle SI-ühik on farad selle SI-ühik on henri 1F=1C1V 1H=1V1s1A
Küsimus: Milline on magnetväljas liikuva laetud osakese trajektoor? Nagu näeme, mõjub magnetväli ainult laetud osakestele. Et sama kehtib ka elektrivälja kohta, peab elektri- ja magnetnähtuste vahel olema seos. Tänapäeva füüsika on seisukohal, et tegemist on ühe ja sama nähtuse - elektromagnetismi - erinevate avaldumisvormidega. Seejuures on suhteliselt sõltumatud vaid ajas muutumatu tugevusega nn. staatilised väljad, muutuv elektromagnetväli sisaldab alati nii elektri- kui ka magnetkomponenti. Lihtne reegel meelespidamiseks: staatilist elektrivälja tekitavad nii paigalseisvad kui liikuvad laengud; staatilist magnetvälja aga ainult ühtlase kiirusega liikuvad elektrilaengud - alalisvool. Juhtivuse teooriates me eitasime ühtlaselt voolavat elektrit (lisaks triivkiirusele oli alati olemas ka soojusliikumise kaootiliselt muutuv kiirus). Et soojusliikumises olevate laetud osakeste poolt tekitatud väljad annavad summana nulli, võib neid magnetismi uurimisel ignoreerida
annaabi.ee 
