Virmalised
on nad umbes 100 m kõrgusel.
· Virmalised võivad olla difuussed(aeglaselt muutuvad laigud või ribad)
ja kiirjad(kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised vms.
· Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus e. päikesetuul, mille laenguga
osakesed elektronid ja prootonid triivivad maa magnetvälja toimel
polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku
aatomitega põrgates neid ergastavad.
· Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt
Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori
kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal
sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab
päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.)
· Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid
virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante.
· Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised,
annaabi.ee 
