Soojushulka mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massi ühiku kohta nimetatakse siirdesoojusek. Mõningate faasisiirete korral on siirde soojus kaduvväike, et seda loetakse nulliks. Näiteks võiks tuua faasisiirded, kus molekulid ei muuda asendid ruumi, küll aga pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse
olid risti. Magneetilise materjali omadus võimaldab igal magneetilisel osal koosneda mitmetest tuhandetest magneetilisest terakestest. Magneetiline terake on tavaliselt 10 nm suurus ja iga moodustab ühe magneetilise ala. Iga magneetiline piirkord moodustab magneetilise dipooli, mis tekitab lokali- seeritud magneetilise välja selle juures. Kirjutaja tekitab tugeva magneetilise välja, magnitiseerides väikese piirkonna. Esimesed HDD-d kasutasid elektromagnetit, et nii lugeda kui magnetiseerida kasutates elektromagneti sisselaskmist. Hiljutisemad sisselaskmis peade versioonid olid MIG-i (Metal in Gap) pead ja õhukesed filmi omad. Andmete vahede vähenedes, kasutasid lugemise pead MR-i (Magnetoreistancei); magneetilise jõu suurenedes plaadil, kohandus ka lugejapea. Hiljem arendatud kasutasid spintronics-eid. Sellistes peades oli magnetoresistance-i jõud palju suurem kui varasemates mudelites ja oli dubleeritud GMR (,,Giant" magnetoresistance). Tänapäeva
Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras). Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida. Süütepooli primaarmähisega on jadaühendatud katkesti ja sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus
annaabi.ee 
