C=An/n C -mõõteriista konstant An - mõõteriista mõõteulatus n - skaala jaotuste üld arv. Konstandi mõõteühikud: A/jaot; mA/jaot; V/jaot; mV/jaot; W/jaot jne. Konstandi pöördväärtust nimetatakse mõõteriista tundlikuseks. S=1/C S-mõõteriista tundlikus jaot/A jne. A1=*C A1 - mõõteriista näit mõõteriista näit jaotustes C mõõteriista konstant 5. Tähistused mõõteriista skaalal 1. Mõõteriistade liigid: 1. Magnetelektriline 2. Elektromagnetiline 3. Elektrodünaamiline 4. Ferrodünaamiline 5. Elektrostaatiline 6. Induktsioon 2. Vooluliik: a.) Alalisvool b.) Vahelduvvool c.) Kolmefaasiline vahelduvvool 3. Mõõteriista täpsusklass max%: 1.5 või (1.5)(ring ümber) 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 4. Mõõteriista skaala asend: a. või b. või c. =60°
võimalda. Puudused: tundlik välistele magnetväljadele, kardab ülekoormust, kardab mehhaanilisi mõjutusi. Oommeeter ehitus: magnetelektrilise mõõtemehhanismiga galvanomeeter, mõõteahel(takistus), vooluallikas. Reguleerimine: sulgeme lüliti, reguleerimisnupu abil keerame osuti nulljaotisele, kui lüliti avada, siis näitab ta mõõdetavat takistust. AVOmeetrid võimaldab mõõta nii voolutugevust, pinget kui ka takistust. Sees on magnetelektriline mõõtemehhanism, millega ühendatakse erinevad mõõteahelad. Ümberlülitamine toimub korpusel asuva ümberlüliti või pistikupesade kaudu. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi
e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c. Induktsioon tüüpi d. Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a. Kontakt aparaadid (automaatsed ja mitte automaatsed) b. Kontakti vabad aparaadid (füüsilised kontaktid puuduvad kontakteerumine toimub pooljuhtide abil) 5. Liigitus kaitseviisi ja astme järgi a. Lahtine b. Kinnine või kaitstud ehitus viis c. Plahvatus kindel d. Hermeetiline 6
5. elektrostaatilisteks. Elektromehaanilise mõõteriista peamiseks osaks on mõõtemehhanism, mille võlliga on ühendatud seier. Mõõteriista näidu moodustab seieri asend skaalal. Mõõtepiirkonna laiendamiseks on mõõtemehhanism ühendatud läbi sisendseadme (sunt, eeltakisti jne). Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel.
induktiivsest takistusest) 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse tekivad energiakaod, mis põhjustatud juhtmete eritakistusest, mis omakorda oleneb pikkusest. Et pingelangu vältida võib suurendada juhtmete läbimõõtu või suurendada pinget....viimane on mõttekam - kõrgepingeliinid. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta.
(neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on
*) paraphernalia - varustus Mootor: MeMZ-966 Õlitussüsteemi tüüp: Kombineeritud. Surve all õlitatakse väntvõlli, jaotusvõlli ja tasakaalustusvõlli laagreid, tõukureid ja nookuri telgi. Ülejäänud detaile õlitatakse paiskõlitusega. Õlirõhk süsteemis kgf/cm²: Vähemalt 1,2 mootori väntvõlli pööretel 3000 p/min ja õli temperatuuril 80°C. Mootori õlitussüsteemi maht l: 2,8 Õlirõhu kontrollimisviis mootoris: Membraantüüpi elektriline andur (asub silindriplokis) ja magnetelektriline näitur. Õliradiaator: Koosneb kahest paagist ja 53 tasapinnalisest ovaalsest torust, õhkjahutus. Karteri tuulutus: Avatud süsteem. Karter on ühendatud välisõhuga läbi tuulutusfiltri ja imemistoru, mis asub jaotushammasrataste kaane vasakul poolel. Õlifiltrid: Tsentrfugaalfilter. Tsentrifuugi malmkorpus asub väntvõlli esimesel kaelal. Tsentrifuugi alumiinumsulamist kaas on ühtlasi ka ventilaatori rihmarattaks. Õlipump: Ühesektsiooniline hammasrataspump.
(alalis või vahelduvvool) ja sagedusest Kuna hälve sõltub ka vooludevahelisest faasinihkest saab seda mehhanismi kasutada kohtades, kus vajatakse faasitundlikkust (näiteks vattmeetrid) Elektrodünaamilise mõõtemehhanismi puuduseks on suur omatarve ning tundlikkus ülekoormuse ja väliste magnetväljade suhtes Magnetelektriline mehhanism Liikuva osa pöördumine tekib püsimagneti magnetvälja ja mõõdetava voolu magnetvälja vastastikuse mõju toimel Raamile mõjuv pöördemoment on M = 2Fb/2, milles b on raami laius Magnetelektriliste mehhanismide tundlikkus on suur (vool 0,01 A osuti täishälve korral)
annaabi.ee 
