- sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia. Väljalülitamise hetk on, kui vool läbob 0; aga võimsuslüliti on arvestatud lühisvoolude järgi; trafo tühijooksu vool (magneetimisvool) on väga väike. Võimsuslüliti kustutab kaare enne kui vool 0 saab lõikevool (*). Kuigi vool on väike, trafo induktiivsus on suur suur energia Tekivad võnkumised, mis liituvad (**). 7. Laheduse aeg t = ts + t f Staatiline hilinemisaeg (ts) ts sõltub katoodi materjalist, pingest, välise ionisatoori intensiivsusest. Kui rakendatud pinge on madal, siis väljalöödud elektron ei pruugi olla efektiivne. Kui väline intensiivsus muutub, hakkab elektron nihkuma.
Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud elektromootorjõud, mis on võrdeline rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. Asünkroonmootoris pöörleb rootor alati samas suunas, kuid aeglasemalt sünkroonselt pöörlevast staatori magnetväljast. Asünkroonmootori tööpõhimõte: Asünkroonmootroi vektordiagramm Aluseks on magnetvoog (fii). Magnetvoog tekitatakse I (müü) poolt tekitatud magneetimisvool). Kui esinev vahelduv magnetvoog, siis tekitatakse U1 terassüdamikus teraskaod, mille tõttu võetakse võrgust voolu Ia. (Ia+I(müü)=I0 ) tühijooksul. Magnetvoog indutseerib magnetvoo E, mis jääb 90 kraadi maha. Rootori ahelal on elektromotoorjõu ja kinnine (lühisvoolu ahel) ja tekib vool I2. Rootori mähis omab aktiiv ja induktiivtakistust, millel voolu I2 libisemisel tekivad pingekaod (I2*r2 ja jI2*r2). On teada et I1=I0-I2`. On teada U1=-E+I1*r1 +jI1*xl1. I1*r1 on paraleelne I1
8 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine. Loomulik vektorjuhtimine põhineb hüpoteesil, et asünkroonmootori võib taandada ekvivalentseks alalisvoolumootoriks ning et teda kirjeldavad alalisvoolumootori omadega sarnased võrrandid. Staatorivoolu vektori magnetvoosuunalist komponenti vaadeldakse sel juhul ergutusvooluna ning sellega ristsuunalist komponenti mootori ankruvooluna. Mootori maksimaalne pöördemoment saadakse juhul kui mootori magnetahel on küllastuse piiril ning magneetimisvool (ergutusvool) hoitakse konstantsena. Mootori kiiruse võib siis leida järgmise valemiga: E / ( I* L Mootori emj saab arvutada staatoripinge ja staatorivoolu kaudu, kui lahutada toitepingest staatorimähise pingelang. Näiliselt lihtsad arvutused muudab keerukaks asjaolu, et tegemist on vektormuutujatega ning pöörleva mitmefaasilise süsteemiga.
Siirdetalitluste vältel muutuvad nende amplituudid ja nihkenurgad ajas. Mootori momenti võib käsitleda (valem 5.3) kui voolude I2, I1, aheldusvoogude 12, 2 ja koormusnurga poolt tekitatud lõpp-produkti. Seega sõltub moment kolme aheldusvoo ja voolu amplituudidest ning faasinurkadest. Need on staatori aheldusvoog, rootori aheldusvoog, õhupilu kasulik aheldusvoog, staatori vool, rootori vool ja õhupilu magneetimisvool. Momendi juhtimiseks magnetvoo abil on võimalikud kolm meetodit. Valitud vektor võib olla staatori aheldusvoog, rootori aheldusvoog või magneetimisharu aheldusvoog. Siit ka terminoloogia: staatorivoo-, rootorivoo- ja magneetimisharu voo orienteeritud juhtimine. Tähised, mis on vajalikud asünkroonmootori vektordiagrammi kirjeldamiseks ja mõistmiseks, on toodud alljärgnevas tabelis. Tähis Tähendus
annaabi.ee 
