B = (µ0 µ N / l) I . Siin N - solenoidi keerdude arv ja l - solenoidi pikkus. Magnetinduktsioon on alati võrdeline teda tekitava vooluga. Magnetilise pinge Um leidmiseks mingil suunatud lõigul tuleb magnetvälja tugevuse projektsioon lõigu suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
B = (µ0 µ N / l) I . Siin N - solenoidi keerdude arv ja l - solenoidi pikkus. Magnetinduktsioon on alati võrdeline teda tekitava vooluga. Magnetilise pinge Um leidmiseks mingil suunatud lõigul tuleb magnetvälja tugevuse projektsioon lõigu suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
B = (µ0 µ N / l) I . Siin N - solenoidi keerdude arv ja l - solenoidi pikkus. Magnetinduktsioon on alati võrdeline teda tekitava vooluga. Magnetilise pinge Um leidmiseks mingil suunatud lõigul tuleb magnetvälja tugevuse projektsioon lõigu suunale (Hl ) korrutada lõigu pikkusega l . Kogu voolu seadus (Ampère'i tsirkulatsiooniteoreem): magnetiline pinge kinnisel joonel (ka: magneeti- misergutus ehk magnetomotoorjõud) on võrdne kogu vooluga, mis läbib selle joonega piiratud pinda. Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel
magnetvoog. Ferromagneetikute suhteline magnetiline läbitavus µ pole jääv suurus, vaid sõltub väljatugevusest H. Seepärast pole mõtet µ väärtust otsida käsiraamatutest. See on põhjus, miks kasutatakse magneetimiskõverat. Mõned suhtelise magnetilise läbitavuse µ näited Õhk 1 Malm 100...250 Valuteras 300...900 Elektrotehniline teras 1000...5000 Materjalide magneetumist iseloomustab magneeti- miskõver B = f (H). Vootihedus e. induktsioon B kasvab väga väikese väljatugevuse H korral aeglaselt, siis võrdeliselt väljatugevusega, kuni küllastuse tekkel vootiheduse ehk induktsiooni juurdekasv väljatugevuse suurenemisel muutub ikka väiksemaks ja väiksemaks. Elektrotehnilise lehtterase magneetimiskõverad: Üleminekukohta vootiheduse võrdeliselt juurde- kasvult küllastuse tsooni nimetatakse magneetimis- kõvera põlveks.
(vahelduvvoolu korral) ka induktiivtakistuse tõttu teatud tugevusega väline magnetväli. Magnet- juhtmematerjalina vähe kasutamist. Kuid oma suure materjalides tekkiva magnetilise induktsiooni B tugevuse tõttu (terastel tõmbetugevus kuni (magnetvälja tiheduse) sõltuvust rakendatud välise 2 1500 N/mm ) rakendatakse terast tugevdusena magnetvälja tugevusest H iseloomustab magneeti- alumiiniumjuhtmete südamikus, saades nõnda miskõver B=f(H). (sele 3.5). terasalumiiniumjuhtme. Elektriraudteel, metroos ja trammiliinidel on terasrööpad ühtlasi ka voolujuhid. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemi- listes vooluallikates (raudnikkelakud). Plaatina (Pt) on hallikasvalge, keemiliselt vastupidav, hästi töödeldav metall. Elektrotehnikas valmistatakse plaatinast kõrgetemperatuurilisi (kuni 1500 °C) termopaare ja takistustermomeetreid
annaabi.ee 
