pseudomonaadid; hüpotroofid – intratselluaarsed parasiidid, vajavad peremeesraku mitmesuguseid ainevahetuslikke komponente oma elutegevuseks. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpoolnimetatud kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus mineraalide järgi pole suur, ainult 0,1-0,8%, põhilähteaineks on kaaliumfosfaat, naatrium- ja kaaliumkloriid, raud ja magneesiumsulfaadid. Toitumise mehhanismid Toitainete sattumine mikroobirakku toimub läbi rakuseina ja tsütoplasma membraani. Bakterid võtavad endasse enamasti vaid väikesemolekulekulisi ühendeid ja ainult harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku. Membraani võiks võrrelda peene võrguga ehk sõelaga, milles on kindla suurusega poorid ainete läbiminekuks.
Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest 6 ainet suuremas hulgas: süsinik , lämmastik , vesinik , väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpool nimetatust kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus mineraalide järgi pole suur, ainult 0,10,8%, põhilähteaineks on kaaliumfosfaat, naatrium ja kaaliumkloriid, raud ja magneesiumsulfaadid. Toitumise mehhanismid. Toitainete sattumine mikroobirakku toimub läbi rakuseina ja tsütoplasma membraani. Bakterid võtavad endasse enamasti vaid väikese molekulisi ühendeid ja ainult harva makromolekule ja fosfaatestreid. Tavaliselt toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil kas väliskeskkonnas või peroplasmaatilises ruumis ja siis viiakse laguproduktid rakku. Membraani võiks võrrelda peene võrguga ehk sõelaga, milles on kindla suurusega poorid ainete läbiminekuks.