Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesiumsideained, vesiklassid, tsemendid, põlevkivituhksideained jne SIDEAINED LUBI Õhklubi Õhklubi on peamine lubisideaine ja seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine Lubja omadused. Lubi on tüüpiline õhksideaine. Tsementidega võrreldes on lubi nõrk sideaine. Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim. Savi ei tohi lubja tooraine sisaldada üle 6%. LUBI Lubja kasutamine on möödunud
Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on see, et neid saab kasutada ka erinevates niiskustingimustes. [3] Mineraalsed sideained jagunevad keemilise koostise järgi gruppidesse: lubjad, magneesiumsideained, tsemendid, kipsid, vesiklassid ja põlevkivituhksideained [3]. 5 2. SIDEAINETE SAAMINE 2.1. Õhklubja saamine Õhklupja võime nimetada üheks vanimaks ja lihtsaimaks sideaineks, mida saadakse lubjakivi põletamisel kuni süsihappegaasi võimaliku täieliku eraldumiseni. Kuna õhklubi on peamine lubiaine siis kutsutakse teda ka lihtsalt lubjaks. [3], [2]
annaabi.ee 
