Magneesiumi tähtsus ja omastamine
Liikuva ehk
omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem
primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse
teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades
keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10…
40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20%
magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne.
Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.)
Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid
10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob
klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on