Toit
Märkimisväärselt on magneesiumi ka pärmides ning seentes. Siiski kujuneb üsna sageli
magneesiumi mõõdukas defitsiit talvel ja kevadel. Põhjusi on siin mitmeid. Toidu töötlemine
(küpsetamine jne.) kõrvaldab toidust magneesiumi. Magneesiumi imendumise/omastamise
antagonistid on oksaalhape, fütinaat, kortikosteroidid. Oksaalhape (leidub mitmetes ?
okolaadides, spinatis, rabarberis jne.) annab magneesiumiga soolasid. Fütinaati on rohkesti
teraviljasaadustes, mistõttu nende magneesiumirohkus on tegelikult tagasihoidliku efektiga.
Magneesiumi defitsiit tekib tihti diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, maksa tsirroosi,
ateroskleroosi, neeruhaiguste, kroonilise kõhulahtisuse, oksendamise ja süsivesikute kestval
liigtarbimisel ning ainevahetuse häiretest tingitud organismi sisekeskkonna hapestumisel -
atsidoosil.
Magneesiumi defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad neuromuskulaarsete funktsioonide häired:
annaabi.ee 
